Linnavalitsuse liikmed osaleid konverentsil Lean in Public Sector & Lean Construction Congress 2021

Kõrgem kultuur, paremad tavad ja innovatsioon saavad ehitussektoris sündida vaid siis, kui muudatuste paratamatust tunnetab sektoris piisavalt suur hulk vastutajaid, kirjutab digitaalehituse klastri ja Hade Geodeesia OÜ juhatuse liige Tiit Hion.

Eesti ehitussektoris puhuvad uued tuuled ning valdkonna eestvedajad koos riigisektoriga mõtlevad, kuidas muuta olemasolevat hankekultuuri nüüdisaegsemaks ning paremaks. Hetkel kasutusel olevad hankepõhimõtted on aegunud, läbipaistmatud ega toeta ehitusprojektis osalejate motivatsiooni rakendada projekti eesmärkide nimel oma võimeid ja ressursse parimal moel. Vastupidi – iga asjaosaline pingutab selleks, et maksimeerida oma isiklikku kasu, seda aga teiste osaliste või lõpptarbija arvel.

Igasuguste uute asjade, harjumuste ja tavade kasutusele võtmine on keeruline protsess, mille käigus on kõik osalised sunnitud üle vaatama oma senised harjumused. Esmalt on vaja, et piisav hulk valdkonna spetsialiste end uue mõtteviisi ja uute põhimõtetega kurssi viiks ning mõistaks nende väärtust kõikidele osalistele, alates tellijast kuni lõpptarbijani välja. Oluline on, et uutele hankemudelitele ülemineku vältimatust aduksid ka avaliku sektori otsustajad, kes suunavad maksumaksja raha erinevatesse projektidesse, omamata tegelikku kontrolli selle raha eesmärgipärase kasutamise üle.

Eestlastel on kõige lihtsam hankida teadmisi soomlastelt, kes on nüüdisaegsemaid hankemudeleid juba aastaid kasutanud. Hiljuti toimus Soome ehitusinseneride liidu RIL korraldatud konverents​ Lean Construction, kus digitaalehituse klastri eestvedamisel käisid teadmisi ammutamas transpordiameti, Tallinna ja Tartu linnavalitsuse, Riigi Kinnisvara ja Tallinna Sadama esindajad.

Oluline on, et uutele hankemudelitele ülemineku vältimatust aduksid ka avaliku sektori otsustajad, kes suunavad maksumaksja raha erinevatesse projektidesse, omamata tegelikku kontrolli selle raha eesmärgipärase kasutamise üle.

Lean on mõtteviis, mis tugineb tänapäevasele protsessikesksele lähenemisele tootmises ja teenuste pakkumisel. Laiemalt sai mõtteviis tuntuks Toyota Production Systemi kaudu ning aitas sellel Jaapani firmal saada juhtivaks autotootjaks maailmas. Lean-mõtteviisi rakendamist ehitusvaldkonnas nimetatakse ka timmitud ehituseks, kus väärtusloome protsessis lõppkliendile toimub pidev ebaefektiivsete tegevuste ja muude raiskamiste otsimine ja kõrvaldamine. Samasugust lähenemist kasutatakse ka Soome ehitussektoris alates 2010. aastast kasutusel olevas IPT-allianss-hankemudelis.

Eestlasele kõlab «IPT-allianss-hankemudel» võõrapäraselt. Sõna «allianss» on eesti keelde ja ka paljudesse teistesse keeltesse laenatud prantsuse keelest. Lahtiseletatuna tähendab allianss ehk liit siinses kontekstis seda, et projektis töötavad omanik/tellija ning üks või mitu teenusepakkujat (arhitektid, projekteerijad, ehitaja(d), tarnijad, jne) ühtse integreeritud meeskonnana (alliansina), ühiselt sõlmitud lepingu alusel, kus kõigi osaliste ärilised huvid on seotud otseselt projekti tegeliku lõpptulemusega. Hankija ei hangi siin mitte hanke dokumentides kirjeldatud tulemust, vaid parimat meeskonda.

Meeskond moodustatakse osalistest, kes suudavad tõestada, et on võimelised aru saama projekti eesmärkidest ja tähendusest ning suutelised seda igakülgses koostöös teiste osalistega ellu viima. Akronüüm IPT (ingl k Integrated Project Delivery) tähendab allianss-hangete puhul rakendatavat integreeritud projektitoetust ehk projekti teostamise viisi, kus ühiselt kokkulepitud eesmärkide poole püüdleb eri ettevõtete ja tellija ühismeeskond, jagades nii tulu kui ka riske.

Tundub elementaarne ja tänapäevane, kas pole? Jah ja ei, sest praegu on meil kasutusel hankemudelid, kus igaüks huvitub vaid oma töölõigust ja koostööd ühiste eesmärkide nimel ei tehta. Praktika näitab, et nii tegutsedes sünnib vaid keskpärane lõpptulemus: suur hulk projekte ületab eelarve ega mahu ajagraafikusse. (Vt riigikontrolli auditi aruanne riigikogule «Ehitushangete lepingute täitmine ja järelevalve», 8.01.2019.)

IPT-allianss-hankemudeleid on tänaseks edukalt rakendatud Soomes, Saksamaal, Madalmaades ja mujalgi. Soomes on korraldatud neid üle 70 kogumaksumusega rohkem kui viis miljardit eurot. Soomlased on tõestanud, et uutele hankemudelitele üleminek muudab kogu sektori paremaks ja tõhusamaks. Soome on võtnud selle järgi sihiks saada parimaks ehitussektoriks maailmas.

Meeskond moodustatakse osalistest, kes suudavad tõestada, et on võimelised aru saama projekti eesmärkidest ja tähendusest ning suutelised seda igakülgses koostöös teiste osalistega ellu viima.

Eestis pole allianss-hankeid veel tehtud, kuid digitaalehituse klastri eestvedamisel on vastava hankemudeleid käsitleva koolituse läbinud juba mitmed riigi- ja erasektori esindajad. On teada, et uutmoodi hankeid plaanivad katsetada nii Tallinna linnavalitsus kui ka transpordiamet.

Hiljuti tehti algust Tallinna haigla projektiga – see oleks hea võimalus teha asju teistmoodi, kasutades selleks nimetatud mudelit, nii saaks säästa maksumaksja raha ning suure tõenäosusega oleks objekt üleandmiseks valmis enne tähtaega.

Uute mudelite juurutamine pole kergete killast ülesanne, aga kui vaadata kaugemasse tulevikku, siis on see vältimatu. Avaliku sektori hanked kujundavad ja ka muudavad ehitussektorit kõige enam. Kui siit saab alguse tegelik koostöö, siis paraneb kindlasti ka töökultuur, innovatsioon muutub iga projekti orgaaniliseks osaks ja projekti lõpptulemus lõpptarbijale saab olema parem.

Hea meel on tõdeda, et tuleviku ehitussektori ehitamisel teevad riik ja erasektor üha enam koostööd. Äsja sai valitsuse kinnituse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel loodud arengukava «Ehituse pikk vaade 2035», kus fikseeriti vajadus näidata avaliku sektori eeskuju uudsete ja optimeeritud lahenduste kasutamisel.

Lõpetuseks sooviks teha üleskutse kõigile huvilistele, eelkõige aga ehitussektori tellijatele: valmistugem tulevikuks, õppigem vajalikke teadmisi ja harjutagem end mõttega, et vanaviisi enam ei või ega saa, sest ümberkaudsed riigid, kellega tahame koostööd teha, meil kasutatavaid tagurlikke hankevorme peagi enam ei rakenda.

Kõrgem kultuur, paremad tavad ja innovatsioon saavad ehitussektoris sündida vaid siis, kui muudatuste paratamatust tunnetab sektoris piisavalt suur hulk vastutajaid, kes mõistavad ühiselt, kuidas läbimurdeni jõuda.