E-ehituse platvormi andmete ja teenuste analüüs

E-ehituse platvormi andmete ja teenuste analüüsi eesmärk oli kaardistada ja hinnata Eesti ehitusvaldkonnas kasutatavad andmed ja e-teenused ning sellega valmistada ette e-ehituse platvormi arendamise raamistik. Analüüsi tulemusena koostati ehitise elukaare jooksul vajalike teenuste osutamiseks kasutatavate andmete andmemudel, tehniline lahendus APIde loomiseks ning sisend e-ehituse arhitektuuri ülesehituseks.

Kavandatav e-ehituse platvorm on oma loomuselt integratsioonikeskkond, mis kasutab oma teenuste pakkumiseks nii avaliku sektori kui ka erasektori andmestikest tulenevaid andmeid ning võimaldab erasektori teenusepakkujatel oma teenuseid platvormiga liidestada.

Seega on e-ehituse platvormi toimivuse aluseks koostöö era- ja avaliku sektori andmekogude omanikega ning teenuste pakkumiseks vajalike liidestusvõimaluste loomine.

Käesoleva analüüsi käigus kaardistati ehitise elukaare üleselt teenused, mis on erinevates elukaare etappides osalevatele huvigruppidele vajalikud ning seostati need täna teadaolevate andmestikega.

Detailsema andmestike analüüsi käigus kaardistati tänased andmestike liidestamise võimalused e-ehituse platvormiga ning andmeomanike tulevased arendusplaanid. Andmete hindamisel arvestati andmete kättesaadavust, õigsust, kasutatavust, masinloetavust ja muid faktoreid, mis kirjeldavad, kas ja millises ulatuses on võimalik andmeid e-ehituse platvormil teenuste arendamiseks kasutada. Töö tulemusena valmis ülevaatlik andmemudel, mis annab teenuste lõikes infot nende osutamiseks vajalike andmekogude, liidestuste ning andmete kohta.

Analüüsi käigus intervjueeriti avalike sektori andmekogude omanikke, eeldusel, et esmajärjekorras tagab riik just avaliku sektori käsutuses olevate andmete baasil osutatavate teenuste arendamise.

Peamised järeldused, mis analüüsi käigus tekkisid, olid:

• Enamikus avaliku sektori andmekogudes toimuvad arendustööd, mille käigus arendatakse välja uusi süsteeme ja oma andmete pakkumise võimalusi. Näiteks toimuvad laiaulatuslikud arendustööd Maa-ametis ja Maanteeametis, Rahandusministeerium alustab planeeringute andmekogu väljatöötamisega. Kuigi enamusel asutustest on X-tee liidestuse võimalused olemas, siis on arendatud ka erilahendusi enda andmete pakkumiseks, mis on suunatud eelkõige erasektorile. Seejuures peab e-ehituse platvormi loomisel kõigi nende arendustöödega arvestama ning kindlasti on oluline anda detailanalüüsi käigus e-ehituse platvormist tulenev sisend nii era- kui avaliku sektori süsteemide arendusse, et saavutada võimalikult hea tulemus uute teenuste loomisel.
• Platvormi potentsiaalsetel kasutajatel avalikus sektoris on tugev huvi menetlussüsteemide vastu. Seega tasub kaaluda erinevate menetlusprotsesside liidestamist e-ehituse platvormiga või nende täismahus integreerimist platvormile.
• Üldine arengusuund on BIM mudelite kasutamise poole. Seejuures on näiteks ehitusloa taotlemine üks esimestest teenustest, kus on võimalik BIM mudeli kasutamise tulemusena protsessi efektiivsemaks muuta. Võib eeldada, et üldise arengu käigus liiguvad ka teised teenused üha enam BIM mudeli kasutamise suunas.
• Kvaliteetsete ruumiandmete pakkumiseks on olulise töö ära teinud Maa-amet jätkates ka edaspidi andmekvaliteedi parandamisele suunatud tegevusi.
• Peale esmaste funktsioonide täitmist e-ehituse platvormil on oluline suunata fookus ka erasektori teenuste kaasamiseks. Platvormi arendamine peab arvesse võtma hilisemat võimekust pakkuda erasektorile võimalust oma teenuste liidestamiseks, et tagada sektori veelgi suurem tõhusus.

Teostatud analüüsi tulemusena ilmnes, et kuigi täna on riiklikel andmebaasidel teatud osas võimekus e-ehituse platvormiga liidestumiseks olemas ning vajalikke andmeid juba kogutakse, on koheselt võimalik liidestada platvormiga need teenused, mis ei ole sektori osaliste jaoks esmase prioriteetsusega. E-ehituse visiooni loomise käigus 2018. aastal tehtud intervjuudest platvormi lõppkasutajatega joonistus selgelt välja, et olulisimateks andmeteks, mille kättesaadavus võimalikult efektiivselt ja kiiresti on täna raskendatud, on eelkõige ehituseelsete etappide läbimiseks vajalikud alusandmed. Need hõlmavad näiteks erinevate uuringute andmeid, planeeringuid, kitsendusi, tehnovõrke jms, millega peab ehitamisele eelnevalt ja ka selle käigus arvestama.

E-ehituse platvormi arendamise ning selleks vajalikud tegevused võtab lähema nelja aasta piires kokku alljärgnev tegevuskava. Tegevuskavas toodud tegevuste ja etappide elluviimine tagab platvormi arendamise planeeritud ajaperioodil ning selle edasise pideva arendamise ja täiustamise.